Ilmar Laaban-Ramli Naabal

Nii, sain siis auhinnaks Ilmar Laabani luulekogu "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid". Kunagi ta mulle ei meeldinud. Kohe üldse mitte. Nüüd tundub täitsa norm. Eriti pärast seda, kui ma bussis mõningad luuletused läbi lugesin. Tartust Tallinnasse sõitsime ikka täitsa koomi bussiga. Ekspressbuss sõna otseses mõttes. Seal oli menüü laual ja mida veel! Videot näidati, kusjuures päris mõttetut, aga ma vahepeal vaatasin ka ikka, et midagi teha. Sõit läks ruttu. ja siis käis see tädi ringi, kes küsis, kas midagi on vaja, kas mul on külm jne. Ja kõlaritesse lasti ka selle tädi häält. Päris vägev! Ta ütles selliseid asju, nagu meeldivat reisi ja nii edasi. Aga nüüd Ilmarist. Onu Ilmar oli päris tore mees, kui korralikult lugema hakata. Sür-värk on, aga jah...Mõned luuletused ikka ei meeldi. Viiding on ikka see õige tase. Jüri Üdi. Aga nüüd Laabanist. Väljavõtteid Rroosi Selavistest Tuleb jäämeri, jääb tulemeri. Lebavaim ebavaim on ühtlasi elavaim. Penide sosinas sonisid kõik senised penised. Arvus 11 ühed ei salli üksteist. Luik täis kurja kiusu laseb siu turjal liugu ja suigub. Kui rahn läheb pahaks, muutub pahn siis rahaks? Stiilne nafta on enam kui fantastiline. Surnud lennukis lendavad surnukid. Ilm läheb pimedaks, kui ilves palub, et pilv teda imetaks. Tahaks ise ka selliseid asju kirjutada. Need mitte-terad meeldivad mulle. Eks ma siis ürita teinekord. Võib-olla. Jaa, ma teen seda. Kunagi. Mitte kohe. Äkki vaheajal. Aga see on ju kohe käes!! Jehuuu!