Esimene korralik päev nohikuna ja mul on hää olla. Tõsiselt. Ma ei tahaks seda öelda, aga "I feel so fulfilled". Eks näis, mis kolmapäeval saab. Siis teen ma selle vana füüsika töö ära, mille ajal ma Tartus olin. Ja see peab hästi minema. Peab. Peab. Peab. Ja ma õppisin selleks täna. Ja ma tundsin end hästi. Keemiat õppisin ka. Ja ma tõepoolest ei teinud arvutit enne kaheksat lahti. Tubli. Asi edeneb. Ja mul on hea olla. Ja nüüd tahaks õmmelda.

Heili tegi mulle lokke. Mul on peas suur kahtlane pundar. Hommikul on see veel kahtlasem. Aga seniks.. Ma vist lähen magama.

Muide, elu on ilus. Vahukommid on ilusad. Ma ostsin väikse paki. Metsa poest. Ja me grillisime neid teatris, tähendab, panime põlema, mitte ei grillinud. See oli mingi eriliselt väärakas versioon vahukommidest. Kõik läksid põlema, põlema, põlema. Aga tegelikult oli maitse täiesti normaalne, kuigi meenutas vahepeal nätsu. Ja siis me joonistasime. Kaelkirjakuid. Haha. Ja lilli. Ja niisama asju. Ja ma sulatasin rasvakriite ja mäkerdasin sulanud rasvakriitidega paberit. Ilus. Armas. Maris rääkis oma reisist. Heh, tal varastati kõik asjad ära. Tegelikult on see nõme. Tõsiselt. Umbes nii, et viimasel ööl lihtsalt.. videokaamera, digikas, sülearvuti..kõik läksid.

Ja me tegime Rita asja kah. Etüüde. Palju etüüde. Kahtlaseid etüüde neist õpilastest/klassikaaslastest, kes meile närvidele käivad. Mnjah.

Muide, ma ikka armastan SEE teatrit.