The greatest thing you`ll ever learn is just to love and be loved in return.

Ma ei saa "Moulin Rouge´ist" vist ealeski üle. Vaatasin täna jälle. Mitte tervet filmi, aga oma lemmikkohti, lemmiklaule. See on lihtsalt liiga hea film. Ma tean küll, miks see mulle meeldib. Sest see on romantiline ja seal on see kõikevõitev armastus. Ja samas kogu see traagika ja kurbus...Kui ma seda esimest korda nägin, siis võlus mind ka muusika ja siiamaani armastan ma selle filmi muusikat. Millegipärast jätsid lemmikkohad mind kuidagi tuimaks. Miks? Kas olen ma tõepoolest vahepeal tuimaks muutunud`Või olen ma seda teost juba liiga palju kordi vaadanud? Kui ma jätaksin nüüd mitu kuud vahele, mis võib üpris raskeks osutuda, siis ehk suudaksin seda taas esimese vaimustusega vaadata ja see tekitaks tugevaid emotsioone. Õhku jääks kummitama see esimese korra miks-küsimus, mis tekib traagilise lõpu tõttu. Miks pidi Satine surema? Miks tal oli see vastik haigus? Ja kuigi see pole niivõrd tähtis: miks pidi seal olema see vastik hertsog? Viimasele tean vastust. Hertsog lisas asjale vürtsi ja traagilisust. Kuigi kõik vaatajad võivad teda vihata, tuleb neil siiski tunnistada, et ilma temata poleks "Moulin Rouge" pooltki nõnda huvitav. Kuigi tema iseloom polnud kiita, oli tema see, kes pani asjad käima. Ja siis veel Harold Ziddler, "Moulin Rouge" juhataja, kes on ajendatud ahnusest. Tema jaoks on tähtis ainult etendus, indiviidi siseelu ja tema heitlused ei loe. End tuleb ohverdada millegi suurema nimel, milleks on tema meelest etendus. Teda huvitab ainult see, kuidas klubi toime tuleb. Klubi nimel on ta valmis ohverdama Satine´i hertsogile, sest hertsog on sel juhul nõus klubi toetama. Harold Ziddler on esineja, etenduse hing, kuid ta on hoolimatu. Kui Satine tahab Christianiga lahkuda, keelab ta teda. Argumendiks on Satine´i haigus. "Sa sured," teatab Harold Satine´ile süngelt. Enne keelas ta haigusest rääkida, sest muidu poleks Satine ehk etendust jätkanud. Satine on täht, teda kutsutakse nimega "Sparkling Diamond". Christian on kaunishing, poeet. Ta usub armastusse. Tema suust pärinevad filmi ühed kuulsaimad sõnad: "The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return." Lause, mida ei saa tõlkida, sest mõte läheks kaduma. Ta on tulnud provintsist. Tema isa, karm ja rangete põhimõtetega mees, hoiatab Christiani, et Pariis on räpane linn. Christian ei näe linna nii. Tema jaoks on see boheemlaste paradiis. Ta on andekas. Ta kirjutab "Moulin Rouge´i" jaoks etenduse hindu kurtisaani suhtest vaese sitarimängijaga. Nende suhet takistab kuri valitseja, kes on riigi vallutanud. Riik saaks rahus edasi olla, kui kurtisaan annaks end valitsejale. Aga ta armastab sitarimängijat. See on Christiani ja Satine´i suhte peegeldus, mis on saanud sõnaks paberil. Kui hertsog saab varjatud ideest teada, muutub ta väga vihaseks. Teda valdab meeletu armukadedus. Vihas käsib ta Satine´il enda juurde tulla ja tema omaks saada. Satine läheb, et päästa klubi, aga ta ei suuda seda teha, sest Christian ilmub akna alla. Hertsog muutub veel vihasemaks. Ta lubab Christiani tappa, kui etendus ei lõppe tema soovi järgi (kurtisaan+valitseja) ja Satine pärast esietendust tema omaks ei saa. Satine on sunnitud Christiani endast eemale tõukama, et too vähem haiget saaks. Ta tahab meest kaitsta, et too ei sureks hertsogi tahtel. Jah, lõpuks võidab ikka armastus, kuigi seal on palju vihkamist ja pisaraid. Christian läheb isegi etendusele, paiskab Satine´ile raha näkku, öeldes, et ta on oma hoora eest maksnud ja loovutab sellega Satine´i hertsogile. Ta on pettunud. Tema naiivne kujutlus armastusest on purustatud. Kuid kõik lõppeb ju hästi? Armastajate salalaul viib nad hertsogi kiuste taas kokku. Isegi Harold mõistab seda ja annab isiklikult hertsogile peaga vastu lõuga, kui too püstoliga armastajaid maha lasta tahab. Satine on kurtisaan. Kogu elu on tema jaoks olnud etendus, aga seda selle momendini, mil ta kohtas Christiani, keda ta esialgu eksikombel hertsogiks pidas. Christian õpetas talle, mis on armastus ja ta sai seda esimest korda tõeliselt tunda. Satine´is on tegelikult midagi sügavat kogu selle sära ja tohutu näitlejaandekuse kõrval, aga ta ei leidnud seda enne üles, kui kohtus poeediga, kel nimeks Christian.