Tallinn: turumutid ja kõndiv frikadell.

Seekord siis lühidalt ja päris napakas stiilis. Ei viitsi pikka juttu kirjutada. Niisiis. Heili ja Martha. Olgu, enne reede õhtu. Vaikne ja rahulik reede. Eesti Ekspress, palju mõtteid, isa suur voodi, tühi korter, külmkapp Rimist ostetud toiduga, punane pastakas, valged koopiapaberid, Kalm (sellest varsti pikemalt), Rukkipala. Laupäev. Hüvasti, rahu! Pubekate invasioon! Olgu, see on arusaadav. See on üks eluetapp. Olen selle ise ka läbi elanud. Aga Heilil avaldub see eriti hullult. Kahjuks. Ma pean ju temaga koos elama. Ta mõtleb tuusast ja margisest. Mood on vallutanud tema elu. Areeni esikaanel oli ingliskeelne loosung: "Protect the children! Don´t let them breath fashion!" Õige! Pubekad teevad titade häält. Siis, kui nad oma tahtmist ei saa. Päriselt ka. Maailmas on kahte sorti tittesid: need, kes on seda päriselt; ja need, kes käituvad nii. Aga see tuusa ja margise asi on üle mõistuse. Kas see on elus kõige tähtsam? Ei!!! Teiste arvamust võib ju mõnikord arvestada, aga sellest sõltuda, selle nimel elada? Ja elada moe nimel? See on võimatu. Mood muutub pidevalt ja selle järgi on raske elada. See tähendab pidevat muutumist, ideaalide reetmist ja ümberorienteerumist. See pole ju normaalne! Vahel tundub, et mood on kuri. Lihtsalt tundub. Teine loosung Areeni esikaanelt: "Caution: fashion may be hazardous to your health." Kolmas: "Fashion kills." Loomi jah, inimesi võib-olla ka. Kes poleks näinud moemajade võimuvõitlust "Vaprates ja ilusates"? Seal keegi otseselt moe tõttu ei surnud, aga jah. Nii. Laupäev. Humana, kaltsukavaimustus, 70 krooni, Martha ja kartulipuder, gaasipliit, pabahh!, uni, uni, uni...nii suur uni, et jäin riietega magama. Tegelikult tegin väikse Ekspressi lugemise pausi. Ma pole kunagi ajalehte nii sügavalt lugenud. Lugenud ja märkmeid teinud. See on midagi uut. Pühapäev. Ülemiste keskus, Koduextra ja mõttetud kõrvarõngad, kassiga märkmik mõtiskluste jaoks, ilusad kõrvarõngad, tramm number 2, Ülemiste buss, jälle uni ja vara magama. Esmaspäev. Marja poe otsing, apsud trollidega, XXL, Kristiine, Viru, Sikupilli, Ülemiste, sinine kott, Ülemiste buss, vanalinn, video, Toompea, Graniidi tänav, kommide üledoos, Rooside sõda, süda paha, magama, sõber WC-pott, ikka süda paha, kolm katset mind magavana filmida, viha, pahandused, kaamerakeeld, meekreem, hiline Areeni lugemine, unetus, uimasus, popkorn, katkine kauss, kisa, lärm, vastik, vastik, lõpuks uni. Teisipäev. Täna! Kell seitse hommikul. Ärkamine. Areen, asjad kokku, kalapulgad ja leib, Kalm, tolmurullid isa voodi all (kohutav), tolmuimeja, roheline Hubba-Bubba näts põrandal, täis pürgiämber, varasem buss, et pubesid vältida, päikseline Tallinn, Kalamaja põhikool (minu kõige esimene), trammid iga viie minuti tagant, palav, buss, otseliin, Tolkien: "Roverandom", Haapsalu! Tallinnaga kõik. Turumutid ja kõndiv frikadell? Me käisime kogu aeg Balti jaama turul, sest see jäi teele ette. See on turumutte täis. Ja nad kõik üritavad ühte: oma kaupa maha müüa. Kui korraks seisatad ja asja vastu vähimatki huvi ilmutada, siis hakkavad nad kohe seletama, et teisi suurusi on ka ja siis on seda ja toda. Jube. Nad võivad tüütud olla. Kõndiv frikadell ja pelmeen. Vanalinna hämarad tänavad ja mõnikord valged ka. Tõukamine. Haa-haa-haa, kui naljakas! Nii lõbus on ju teisi võõraste inimeste otsa lükata. Mina küll aru ei saa. Tittede värk. Lõugamine. Jee, oleme lahedad. Ei ole, tited olete. Päriselt. Huvitav, kas keegi neid postitusi loeb ka? Miks keegi ei kommenteeri? Sest keegi ei loe ju! Loogiline ju!