Hommik

Kolmapäeva hommik. Kell on vähe. Isegi Heili pole veel ärganud, aga ma arvan, et ta ärkab umbes kümne minuti pärast. Mina ise olen juba üle tunni üleval olnud. Õppisin füüsikat ja kirjandust. Eile oli liiga halb. Liiga halb. Jube oli. Ma vajusin koju jõudes (siis umbes kell seitse) voodisse ja magasin. Sest jällegi oli raskelt paha olla. Telemeedia ringis diivanil pooleldi magades kujutasin ette, kuidas ma lähen enne Larusesse minemist vetsust läbi ja lihtsalt oksendan. Nii rõve oli olla. Aga pidasin vastu. Ja magasin, magasin, magasin.

Tegelikult oli paar asja, mida tahtsin mainida.
Esiteks, Tamme tänaval on orav! Ilus orav. Eelmisel nädalal tulin koolist ja jäin männi all seisma. Vaatasin, kuidas orav ühelt puult teisele hüppas. Oh, ja ta oli ilus! Ma tundsin end nii hästi, kui seda oravat jälgisin. Eile rääkis Heili, et Tammes oli orav mööda majaseina roninud. Sein on seal ju krobeline. Ta kartis, et äkki ei saa orav sealt ära.

Teiseks, kass keeras jälle segi. Juba esmaspäeval ei saanud ma aru, miks olid minu voodi juures vanad sinised dressipüksid.. Oot..keegi helistas just alt kella??? Praegu? Keegi tahab sisse saada? Ei, mina ei viitsi vaatama minna. Aga need dressipüksid siis.. Eile, kui ma korra poole üheteistkümne paiku üles ärkasin, sain asjas selgust. Kass, väike otakas, tassis neid pükse rõdult minema. Mina ei tea, mis need püksid üldse seal tegid või nii, aga tema tassis neid tuppa. Hambus. Ja läks segi, kui need tema käest ära võeti. Loom. Piiks. Hea tüüp ikka.

Ja siis ei saa ma aru, miks Liina minu sukkpükse unes näeb!
Ja ma ei saa aru, miks ARK-is keegi telefoni vastu ei võta, kui MINA helistan! Ma tahan selle kuradi teooriaeksami ära teha. Ja lube tahan kah!