Maakera on ikka veel ümmargune ja peavalu ründab mind taas. Aga täna võtsin ma vastu tähtsa otsuse. Ma lähen arsti juurde. Rääkisin sellest emaga. Et siis homme või reedel lähen tüütan paari perearsti. Kui esimene pole nõus minuga rääkima, siis küllap teine ikka ära päästab. Asi on ju selles, et mul ei ole ametlikult perearsti. No tegelikult on ka, aga Tallinnas. Ja mul pole kunagi vaja ka läinud. Ma ei ole selline, kes gripi pärast arsti juurde läheks. Ma olen kodusravija, magaja, kuuma tee jooja. Ja teine tähtis otsus on seotud lõõgastumise ja iseendaga tegelemisega. Ma tahan joogasse minna. Üksi kodus ei viitsiks ma eriti kaua sellega tegeleda, ma tean, et tahtejõud saab otsa. Aga grupis oleks nii, et ma satuks joogast hullemasse vaimustusse ega suudaks enam lõpetada. Ja mingil hetkel ma ei vajakski gruppi, mingil hetkel võiksin ma ise edasi minna. Ma räägin sellest Viljaga, kui teda järgmine kord näen. Täna??? No järgmisel esmaspäeval kindlasti, sest ma näen teda igal esmaspäeval. Imelik, aga nii ongi. Ja see juhtub enamasti Metsa poes. Ma tahan olla terve. Tahan. Ja ma vihkan oma peavalusid. Ikka veel.

Ja täna võeti ARK-is telefon vastu! Teisipäeval siis koos Ljuda ja Helenaga teooriaeksamile. Kell 9.00. Ma saan load! Kui ma just sõidueksamil käkki kokku ei keera...

Ja kõike seda kirjutades tekkis jälle see suure inimese tunne. Hea. Ma olen kuu aega täiskasvanu olnud. Mmmm.