Lehepoiss Valev

Täna käisin selles "oma kohas", kuhu juba eile ihkasin. Ma ei ütle, kus see on (vihje: mitte kodus kaugel, mets), sest ma ei taha segajaid. Aga igaüks võib sinna sattuda, kui tahab. Igatahes istusin ma seal ühe kõrge asja otsas nagu tõeline imelik inimene ja lugesin eelmise neljapäeva Ekspressi. Sedasama, mis ilmus siis, kui mina Eestisse tagasi jõudsin. Sirvisin, kohati igavlesin. Siis naersin südamest. Madis polegi puhkusele läinud või sai tal see läbi ja 26.-ndal leheküljel oli absurdne, aga aktuaalne lugu vuntsidest ja nende kandjatest :D Siis heitsin pilgu kõrvalleheküljele, vaatasin pilti, lugesin nime ja pidin keele alla neelama. Valev! Seesama Valev Mägi, kellega ma Tallinnas ühes klassis käisin ja kellel oli sünnist saati poolik parem käsi. See Valev, keda kõik imelikuks pidasid ja kellest eemale hoiti. See Valev, kes tüdrukuid mõnikord oma käega hirmutas. See Valev, kes oli ka vasakukäeline (ma olen vasakukäeline ja kuradi uhke selle üle), sest paremaga ta poleks saanudki kirjutada. See Valev, kes istus ingliskeele tunnis peaaegu minu kõrval (ühesed pingid) ja kes tõstis üks kord mu musta vildika maast üles. Tema on edukas. Juba kaheksandast eluaastast peale. Tubli lehemüüja. Postimees, Õhtuleht ja mis kõige tähtsam: Ekspress!!! Ma teadsin kunagi ainult seda, et tal on poolik käsi ja et ta on imelik. Keegi ei suhelnudki temaga eriti. Ja nüüd tean, et ta ema on kogu aeg haige olnud ja nad elasid Kehras. Ja Valev kogus raha, mitte ei raisanud. Sõitis õhtul bussiga Kehrasse ja ostis süüa ka. Ta on oma emale nii palju toeks olnud. Ja mida mina temast kogu see aeg arvanud olen?? Klassivend pooliku käega. Ma olen tõepoolest pime ja kurt. Välimust võisin küll näha, aga sisemust mitte ealeski. Selleks oleks pidanud suhtlema, aga...kõik pidasid teda imelikuks. Mina ka. Kartsin, kui ta oma käega vehkis. Ma ei saa selles süüdistada noorust. Kes teab, äkki olen praegu ka täiesti pime. Ma ei tea pooligi asju. Muidugi ei pea kõike teadma, aga kas kümne aasta pärast suudan ma mõnest inimesest meenutada ainult seda, et me vist käisime ühes klassis??