reede, jaanuar 06, 2006

SEE teatris vahukommi grillimas. Just, see on ka Nostalgiapäevadest. Baarileti taga on nii hea olla. Ma ei suuda ealeski kirjeldada, kuidas ma seda kohta armastan. Ja kuidas ma neid inimesi armastan. Ja Nostalgiapäevadel oli siiski parim seltskond. See tüüp, kes kogu aeg kallistada tahtis; meremees, kes külge lõi ja kõik need teised toredad inimesed. Oh, mu sugulane Meelis, kes on punkar või midagi ja kes ei tea vist, et mina tema sugulane olen. Ta kukkus trepist alla. Ja ta luges minu füüsikaõpikut, kui ma pühapäeval õppida üritasin. Ja keegi pesi õues auto juures hambaid ja see oli nii naljakas. Ma hakkan seda aega aina enam taga igatsema.
Ja muide, mulle meeldis vahukomme põlema panna. Juhtus lihtsalt nii. Minu omad olid alati hästi pruunid.
 Posted by Picasa

0 Teiste mõtted:

Postita kommentaar

<< Home