Vaadates unenägusid

Selle pika aja jooksul, mil ma täna maganud olen, nägin üht päris sürreaalset unenägu ka. See oli nii imelik ja tekitas nii palju tundeid. Pealegi tundus see väga reaalne. Ma ei tea, miks, aga mingid imelikud kollid tahtsid mind kätte saada. Nad tahtsid mulle midagi halba teha, sest mul oli mingi asi. Ma ei mäleta, mis see oli, aga kuidagi oli see seotud viljastamisega (?!?). Igatahes, sür-värk. Koerad pidid mulle järele tulema. Kurjad koerad. Ma põgenesin oma kodust, aga enne jõudsin msnis ühele poisile öelda, et tule päästa mind. See oli ka väga imelik. Ma seletasin, kus elan. Ta elas minu lähedal, meie vahel oli ainult mets. Jooksin toast välja. Imelikul kombel elasin ühekordses majas. Suur koer. Mingi koll sõi ta ära. Väike kuri koer asus mind jälitama. Tema tahtis mind hävitada. Ma hoidsin ühe käega tema suud kinni, et ta mind hammustada ei saaks ja jooksin edasi. Selle poisi poole. Sinna, kus ta arvatavalt olema pidi. Minu tuba põles vaikselt. Mind tabas paanika, kui taipasin, et mu arvuti jne põleb maha. Hakkasin inimestele käte abil selgeks tegema, et nad helistaksid tuletõrjesse, aga keegi ei saanud aru. See ajas närvi. Lõpuks, kuskil kooli juures (kaugel, kaugel) nägin ma teda Jooksin hõisates ta embusesse ja lasin koera lõuad lahti. Koer ei kujutanud enam endast ohtu, sest ma olin leidnud selle tüübi. Koer jooksis ära. Ma seisin tema embuses ja mul oli hea olla. Mingil hetkel olin taas kodus. Ootasin, et näen mahapõlenud tuba, aga mu toas polnud tulekahju jälgegi.