Kuulsus=veidrus?

Elvis ei olnud esimene mees, kes tüdrukud kiljuma pani. Seda suutsid juba ammusemast ajast pärit muusikamehed. Paganini kontsertidel minestati. Kui ta mängis midagi eriti dramaatilist, siis lasi ta ruumi hämaraks teha. Kui valgus tagasi oli, võis näha minestanud inimesi. Kontsertisaal meenutas sõjatandrit. Haha. Ja mehed minestasid ka. No näed, milline imelisus.
Ferenc Liszt oli mõnes mõttes ägedamgi. Kui tema käed klaveriklahvidelt tõstis, siis võis ta ise ka ära minestada. Üliandekas, ütleks ma selle peale.
Paganini oli veel selline tüüp, kes enne kontserti oma viiulil keeli saagis. Kolm keelt saagis õhemaks, nii et oli kindel, et need kontserti käigus katkevad. Nii mängiski ta mitmed lood lõpuni vaid ühe keele peal. Ja ta oskas seda.
Ferenc Lisztile tuli palju kirju. Oi-oi, kui palju. Ma arvan, et minu tuba neid kõiki ära ei mahutaks, aga tegelikult mul mingeid arvandmeid ei olegi. Igatahes.. "ujuda" saaks selle hunniku sees kohe kindlasti. Millegipärast tahtsid paljud austajad tema juuksetutti saada. Mees ei tahtnud oma austajaid alt vedada ja ostis endale koera. Ja vaimukas oli ta kah, nagu välja tuleb! Koer!! Selle peale annab tulla.
Kunagi saan ma nii kuulsaks, et pean ka endale suure koera ostma. Pikakarvalise. Lassie? Puudlit ma ei osta. Võib-olla ei osta ma üldse koera. Võib-olla lähen ma kodutute loomade varjupaika ja võtan endale koera. Selleks, et head teha. Ja kõik armastavad mind. Ma tean, et kõlan nagu väike laps, kes elust mitte kui midagi ei tea ja valjuhäälselt kuulutab, et temast saab maailma president või midagi sellist, aga mulle meeldib nii mõelda. See kõlab nii armsalt. Koer! Ja kasse armastan ma üle-üle-üle kõige!
Vaat, mida kõike muusikatunnis teada saab! Peaks endale ka selle toreda raamatukese soetama. "Klassikaline muusika võhikutele". Liiga palju põnevaid asju tundub seal sees olevat.
Ja kas mul on täna blogimistuju või mis? Liiga palju on siia sisse kuhjunud. Ja ma ei saa isegi normaalselt tänaval kõndida. Blogilaused trügivad pähe. Oeh.