Kingal oli habe muhvi sisse ära peidetud!

Kuulsus võib tabada igaüht, kes on midagi ära teinud. Midagi suurt. Midagi olulist. Näiteks võib kuulsaks saada väikse linnakese päästmisega. Nii juhtus naksitrallidega. Nad päästsid esialgu linna kasside küüsist, seejärel tõid kassid tagasi ja päästsid rottide hirmuäratavast haardest.

Kuulsus väikelinnas on ahistav. Väikelinn on väike. Seal on lihtne 3 kummalist mehikest märgata.

Raamatust (R): "Huvitav, miks kõik meid nii kangesti vahivad," muutus Muhv rahutuks.
Kingpool kehitas õlgu.
"Nad ajavad meid vist kellegagi segamini," oletas ta.

Nii ei lasta neil näiteks rahulikult kohvikuski istuda. Inimesed puurivad neid oma pilkudega. Nad ei suuda mujale vaadatagi. 3 päästjat täidavad nende mõtteid. Võimalik, et sellises väikeses linnas pole ammu midagi põnevat juhtunud ning linlased haaravad igast võimalusest oma elu sisukamaks muuta suure innukusega kinni. Neil on igav. Nagu meilgi siin Haapsalus. Siis, kui on talv. Siis, kui on koledad ilmad. Siis, kui teatris mitte kui midagi ei toimu. Siis, kui pole suvi. Siis tahaks kohe midagi paremat.

Ise pole naksitrallid oma kuulsusest teadlikud. Nad ei suuda uskuda, et inimesed NEILE tähelepanu pööravad. Selles väljendub nende lapselik puhas mõtlemine. Tõepoolest, nad on nii siirad ja vahetud. Võluvad.

Inimesed ei suuda oma imetlusobjekte rahule jätta. Nad muutuvad aina julgemaks. Nad tellivad naksidele kooke ja limonaadi ning maksavad nende eest ise. Nad tellivad tohutult. Keegi ei taha teisele tellijale alla jääda. Vaesed naksid söövad end lõhki. Ja veelkord lõhki.

Aga enne veel.. Üks naine suutis juba Muhvi ja Kingpooli ahistada.

R: Samas läks lugu veelgi hullemaks. Ootamatult haaras naine äkki Muhvi oma käte vahele ja hakkas teda vaimustatult mudima.
"Oh sa mu pisikene!" rääkis ta sinnajuurde, "Sa oled nii pehme ja armas, las ma ometi kallistan sind, las ma ometi hellitan sind natuke!"
Ta sügas Muhvi kõrva tagant ja lõua alt, silitas nii päri- kui vastukarva ning väntsutas igal muul viisil.
Muhv oli näost tulipunane ja higistas kõvasti. // ....
...// Kuid nüüd juhtus midagi päris ootamatut, midagi päris pöörast. Kostis ehmunud kiljatus ja naine laskis välkkiirelt Kingpoolest lahti. Naeratus oli tema näolt ühe hetkega minema pühitud, ta paljal käsivarrel võis aga selgesti märgata tillukeste hammaste tillukesi jälgi.

Vot, Kingpool oli julgem, tema hakkas vastu. Muhv on nii hea ja südamlik. Ja see on nii tohutult armas, kui ta iseendale kirjutab. Ta on üksik hing, kes igatseb tähelepanu ja hellust, aga mitte sedasorti, nagu see naine pakub. Ei, kuulsuse maiguga tähelepanu ei sobi.

Edasi läheb lugu nii, et naksid kasutavad silmapilku, kui inimeste tähelepanu on hajutatud, ja põgenevad kohvikust. Neil on kõrini. Kõrini kookidest, limonaadist ja neist pilkudest! Pilkudest, mis oma intensiivsuse tõttu põletavad. Tegelikult muutub olukord veelgi hullemaks. Austajad hakkavad autogramme nõudma. Esimese autogrammi annavad nad toredale noormehele, kes ilusasti palub. Aga teised ei taha ju ometigi ilma jääda! Peagi on nad inimmassi sisse ära uppumas. Keegi ei kuule nende karjeid. Keegi ei aita välja.

R: See oli ränk töö, rängem, kui oleks võinud arvata. Ning mis kõige hullem - selle asemel et väheneda, kasvas inimkobar naksitrallide ümber üha suuremaks. Nii mehi kui naisi, nii päris väikesi lapsi kui ka vanadusest värisevaid rauku tuli aina juurde ja juurde. Kõik nad trügisid ja tunglesid. Kõik nad ihaldasid autogramme.

Kingpool on kaval. Ta teeskleb minestust. Sammalhabe ja Muhv hakkavad teda haiglasse viima.

R: Vaevalt oli Muhvi auto parkimisplatsilt minema sõitnud ja esimesele ettejuhtuvale tänavale keeranud, kui Kingpool välivoodil äkki istuli tõusis.

Kavalus. Kavalus aitab kuulsuse eest põgeneda. Aga millalgi saab kavalus otsa ja siis on jama. Ja millalgi ei viitsigi enam peituda. See on tüütav. Iga kavalus nähakse tavaliselt kunagi läbi ja siis on asjalood kehvapoolsed. Siis tuleb jälle uus kavalus välja mõelda, aga kaua sa ikka neid uusi ja uusi välja nuputad. Aju väsib ka ära. Kavalusesoon ei ole ju siiski lõputu.

Ma hakkasin praegu mõtlema, et kas ma ise käituks kuulsuse saabudes umbes samamoodi kui naksid. Kas mul saaks ka nii kiiresti kõrini? Usun küll. Ma ei tahaks sellist kuulsust. Ei tahaks, et keegi iga mu liigutust jälgib. Ei tahaks autogrammide järele janunevat rahvamassi. Ma upuksin nende sisse ära. Jube.

Ma tahaks natukene kuulus olla (: