Tukk
Ma ütlesin päeval Heilile: "Kui me koju tuleme, siis lõikame mulle tuka." Tal oli meeles. Umbes kakskümmend minutit tagasi panin juuksed kinni, urgitsesin patsist paar salku välja, tegin need märjaks, läksin Heili tuppa peegli ette. Heili tahtis mu juukseid küünekääridega lõikama hakata! Viimaks lõppes asi sellega, et ma lõikasin ise endale tuka. Suurte kääridega. Heili ei julgenud mulle mingit asja pähe lõigata. Lõikasin. Ja vaatasin peeglisse. Järgmine minut möödus Heili voodis naerdes ja lõuates. Kui ma taas peegli ette end vedasin, leidsin, et polegi nii hull. Natuke kahtlane, aga ma olen ise ka kahtlane, nii et pole hullu. Ja kui see mulle ei meeldi, siis võtan käärid ja teen sellest midagi uut. Kunagi panen siia pildi ka (:
posted by Silts at 22:46
3 Teiste mõtted:
MA lõikasin kah kunagi endale tuka ette, siis kui ma olin kolme aastane..
Aga eks 3-aastasel ja 18-aastasel polegi nii suurt vahet! Tukka lõikavad mõlemad.
ma lõikan pidevalt ise endale tuka ette. Aga nagu näed, päris norm tuleb:D
harjutamine teeb meistriks. pealegi on mul näpud neljandast eluaastast alates klaverimänguga harjunud. Nii et tuka lõikamine ei peaks raske asi olemagi.
Postita kommentaar
<< Home