Kõige esimene postitus

Paremat pealkirja hetkel välja küll ei mõtle...Mis teha, algaja asi. Tegin siis ka endale kasutaja. Ah et miks? Niisama. Tuli tuju. Mul juhtubki nii, et tuleb igasugu imelikke tujusid peale. Mis teha, kui olen Kala, aga olen selle üle uhke ka veel muide. Kas ma midagi mõistlikku ka täna kirjutan? Vot see on juba päris kahtlane. Varsti lähen sööma. Praekartulid. Aga mis sellest? on see üldse oluline? tegelikult on kunagi hea lugeda, mida ma sõin ja tegin ning mis kõige olulisem: mõtlesin. Täna on ajaleht. Loodan, et saame ikka valmis. Muidugi saame!! Miks ma üldse kahtlen? Ütlen alati, et kui ei saa, siis hakkab saama. Optimism pole surnud, kuigi pessimism on päris julme meetodeid kasutanud. Umbes nädal on veel aega. Ja täna on ka rahvatants. Oh jess!! Ma oskan nüüd teksti värvi ka muuta!! Vau... Ei, ma ei ole mingi lollpea tegelikult. kuigi kõlab küll nii, eks? Või olen ma loll? Muidugi olen! Inimene õpib kogu elu ja sureb ikka lollina...sureb ikka lollina...nagu laulis Ruja. Selles on tõetera sees, sest kogu maailma tarkust ei suuda keegi pähe õppida. kahjuks ei koosne maailm tarkusest, vaid ka suurest osast lollusest. Ja neil kahel tuleb vahet teha. Esimene postitus polnudki kõige hullem. isegi filosoofia mahtus siia sisse. Aga nüüd ma lõpetan, sest muidu ma jäängi siia ja kõik tähtsad asjad jäävad tegemata. Mitte et oma mõtete väljendamine polekski tähtis, aga...elu ootab ja arvuti taga istumine pole ometi elu.