Üksteist peab hoidma ja nii edasi...

Täna oli aktus. Neli aktust. Haigutus. Ma olen sellest kõigest nii väsinud. Ja mina arvasin, et niisama passimine on kosutav. Ära väsitas. Direktori kõne oli kogu aeg samasugune. See oli imelühike kah muidugi. Kong rääkis ka. Ta nägi muide kahtlane välja. Pintsak ja teksapüksid. Ja Ammas ei lubanud meil teksasid kanda. Samas on Kong meile võrratuks eeskujuks. Hahaa. Tule metsa, mine metsa... Pulgatants on minu lemmik. Pärast nelja aktust teeks ise vist kah ära. Aga ma pole poiss ja see on vägagi poiste tants. Ma arvasin algul, et see on pulmatants. Hahaa, loll olen. Mingi lõpuosa nägi välja nagu hommikuvõimlemine. Küsisin kõrvalistuvalt Mihklilt, kas ta võimleb ka hommikuti niimoodi. Just nimelt. Pärast esimest aktust näidati "Jääaega" ka. Pärast enam ei näidatud. Näh-näh. Mul jäi pooleli! Istusin koos väikestega põrandal ja vahtisin vaimustunult ekraani. Ja hea oli olla. Looja, hoia Maarjamaad. Kui näed, et keegi tunneb rõõmu, siis... Äh, ma olen täitsa segi juba omadega läinud. Kumiseb. Võib-olla täna veel välja ka jooksma. Mul on nüüd tervislikud eluviisid. Meil on Elinaga jooksmisplaanid ja puha. Tema helistas esmaspäeval ja lükkas selle asja käima. Väga hää ju.

Ahjaa, homme on Ursula kontsert! Jippii! Ma kardan, et rahvas ei mahu ära.