esmaspäev, mai 23, 2005

Vanaema lööb trummi

Tõepoolest, see on eurokal mingisugune uus mood. Trummid, rahvaviisid, rahvatantsulikud liigutused...Eelmisel aastal oli Eesti oma trummidega, nüüd on kõigil trummid tekkinud. Isegi nendes lauludes kasutatakse, kuhu tegelikult ei sobiks. No mingi aeglane laul ja siis kukutakse trummipulkadega vehkima. Moeasi noh. Ja need valged kepid, mis on tõepoolest ilma põhjuseta laval. Laval ei tohi olla ühtegi asja ilma põhjuseta. Ei tohi teha ühtki tegevust, kui see pole põhjendatud. Vot. Heili ütles, et seaL pole ühtki laulu, mida ta oma CD-kas kuulaks. Talle meeldib ainult vaadata. Eile haaras teda Kreeka laulu palavik, kuulas a la kümme korda järjest seda. Hakkas meeldima. Ja mis nende tipphetkedega veel on? Mõne laulu puhul hakkas juba lootus tekkima, aga siis tuli refrääni kujul see kuradi tipphetk. Kohe oli tunda, et see on tipphetk. Tipphetked käivad närvidele. Tõsiselt. Ega eurokal eriti seda muusikat, mis mulle meeldiks, olegi, aga üle elasin. Arvasin esialgu, et ma ei vaata seda üldse, aga jah, vaatasin.