reede, detsember 30, 2005

Raudteejaama eri.

Kahju, et rongid ei käi. Vähemalt saab veel rongihäält kuulata. Augustis ei saanud rongi häält kuulata. Nüüd saab. See on hea. Nii ongi naljakas. Alisa ja Mašaga olin koos. See tähendab, et hullude kompanii oli koos. Tore oli. Võtsin kaamera kaasa ja tegime raudteejaama eri. Mitu pisikest jupikest raudteejaama kohta. Hullud kummikommiõgardid. Tegelikult mulle ei maitse kummikommid. Keemia. Koll, kes elab rongi all. Raudteejaama ekskursioon simside keeles. Chumba! Jorsid, kes vaksalis magavad ja rongist maha jäävad. Rongi häälega saab igasugu pulli teha. Mul on nii hea meel, et see tagasi on. Kunagi teen sellest video ka valmis. Näiteks siis, kui arvuti ja kaamera jälle omavahel suhtlema hakkavad.
Heilil on imelik tuju. Tahab, et me kõik vanaema juurde koliksime ja tema saaks nädal aega üksi elada. Kunagi oleks ma temast paremini aru saanud. Nüüd olen ma veidike suuremaks kasvanud. Istub praegu minu toas ja karjub, et mina käin talle pinda. Aru ma ei näe, miks ta siis MINU toas passima peab. Ma olevat ülbe. Oeh. Sellepärast, et ma olen oma toas. Ei mina oska seda väikest kolmeteistaastast puberteedikut aidata.
Mul on uus jutuidee. Hakkan öösel kirjutama. Siis, kui vaikseks jääb. Siis, kui Heili magab ja ei porise mul kõrva ääres. Rikub tuju lihtsalt ära. Ma tean, et olin ise ka kunagi selline, aga kas tõesti nii hull?

Elu.

Mina lähen täna õue. Haa. Ma olen õnnelik. Peaaegu. Vähemalt suudan end kuidagi arvuti kütkest lahti rebida. See on hea. Seda olen ma kogu aeg tahtnudki. Seda pärnaõieteed tahaks tegelikulut ka. Tõsiselt. Peaks kuskilt muretsema. Vaatasin täna hommikul telekat nagu mingi orbik. Tore oli üle pika aja telekat vaadata. Hm, äkki oleks pidanud öösel Nightchati ka vaatama? Telekast tuli mingi kahtlane koera-film. Koduloomast koer põgenes metsa, et hakata metsloomaks. Ta nimetas end Napoleoniks. Ta tahtis olla metsik elajas, kes tapab söögi jaoks. Ei õnnestunud. Läks koju tagasi. Mida oligi arvata. Seal oli veel psühh kass ka. "This kitten has really lost her mittens!" ütles koer. See tõlgiti nii: "See kass on täielik psühh!!"
Indiana Jonesi vaatasin ka. Indiana Jones oli pisika. Siis tuli Vivast Jacko vs Eminem. Vaatasin vanu Jacko videosid veidike. Nüüd lähen minema. Kaameraga lollusi tegema. Jajaaa. Eiei.

Öine postitus.

Mõtlesin siin omaette, et teeks ühe öise postituse ka, enne kui ma magama lähen. Niisama. Kuulan Nirvanat. Nirvaana, ülim hingerahu. Hea. Kohe lähen magama. Voodi juba ootab. Aga täna seal sees kassi pole. Las magab Heili toas, siis ei kiusa mind ka. Täna hommikupoole oli raske magada, sest Loom otsustas mu kaela peal aeleda. On tüüp. Ta oli igal pool. Pea ümber. Ega magamisest midagi eriti välja tulnud.


Nii. Homme pidin igasugu tarkasid asju tegema. Et kasulikku tunnet tekitada. Ma usun, et teen seda hullumeelset peegli ees tõmblemist ka. See oli liiga naljakas. Oih, aga see on juba täna ju! Hmm. Keegi ütles, et...See oli Mann, kes ütles, et uus päev algab siis, kui sa oled vahepeal ära maganud. See oli umbes nii, et läksime nostalgia päevade paiku keset ööd teatrist koju ja siis Mann ütles: "Homme näeme!", aga mina torkisin: "Täna! Juba täna!" Siis ta rääkiski seda asja.


Aga mina küll ei tea, mida ma tegema hakkan. "Kummitus kraavis" tuleb arvutisse ümber trükkida. Eriti kaugele ma muidugi jõudnud pole, aga küll jõuab, küll jõuab. Uurimistööd on ka vaja teha. Ei, Silja, nii ei lähe! Ei hakka mingeid arvutiasju tegema. Kasulikke asju on vaja teha. Et päev läheks korda, kobin korra õue, jalutan kas või üksi kuhugi Paralepa randa või midagi ja mõtisklen elu üle. Kunagi tegin seda tihti ja hea oli! Ma pidin Kirsikaga kunagi uisutama ka minema, nii et miks ka mitte. Aga üksinda tahaks jalutada. Ainult koju ei viitsi tulla. Praegu on õues külm ka. Kampsunid selga, kõik kodus leiduvad kampsunid selga...


Ja seda ka veel, et sellele puudlile tuleks unerohtu anda. Ta on ju netiga täitsa hulluks läinud. Magades ei saa ta ju oma kurja plaani ellu viia. Teda võiks tabada narkolepsia, hahahaa. Aitab insomniast. Huvitav, kas ta juhib minu netiühendust mõtte teel. Siis on ta mõistus võimas.


Tahaks kohe öelda seda, et...
"Tollal olid inimestel palju suuremad ajud kui tänapäeval ning seetõttu said nad salapäraste asjade üle pead murda." /"Galapagos", Kurt Vonnegut
p.s. tollal tähendab aastal 1986. Tänapäeval tähendab miljon aastat pärast seda.

"Noh see A-täht, millel on kriips läbi."

Heili tuli koju. Ma sain veidi sõimata. Selle pildi pärast, mis ma üles panin. Ta rääkis naljaka loo ka. Tüüp on koomik. Käis Tallinnas Jaama turul, Balti Jaama turul noh ja tahtis sealt 1000 pisiasja putkast anarhia-ketti osta. Mõtles, et see müüjamutt nagunii ei tea, mis asi see anarhia on ja hakkas siis seletama talle.
"Palun näidake seda ketti, millel on a-täht ja kriips on läbi."
"Seda anarhia märki?"
"Jah, seda anarhia märki!!!"
Ma läksin täna hulluks. Tuju oli normaalne. Olin Heili toas ja läksin hulluks ja jälgisin seda tema peeglist. Muusika mängis ja siis hüppasin end segaseks. Green Day. Vot. Vaidlesime Heiliga selle üle, kumb meist enne My Chemical Romance´i ja Green Dayd kuulama hakkas. Mina tegin alguse, aga Heili arendas edasi. Vaikselt, aga siiski. Green Day on väga minu rida tegelikult. Aga see pole õige asi, mille pärast hullult vaielda. Tegelikult tahaks seda pärnaõieteed saada.