Düüdime?

Täna oli jälle 1 toredatest päevadest. Ma olen enam-vähem tubli olnud.Hommikul ärkasin kell 6, lugesin füüsika raamatust läbi ja magasin 7:15-ni edasi. Käisin koolis, düüdisin seal Älisiga. Tõepoolest, kõik on nii düüdid mu ümber. Ja mina olen Duda. Liina ütles mulle ka "duda". Aga see düüdimine tüütab ära ka. Mina praegu enam ei jaksa. Homme on düüdimise vaba päev. Kui viitsimist on, siis ülehomme on düüdid jälle platsis ja segasemad kui kunagi varem. Ja ma ei saa ikka veel aru, mida see ameerika düüd mulle kirjutas. Gav-düüd. Mis asi on "krackalackin"? Hizzle? Shizzle? Minu sõnastik ei tea. Tohoh, just vaatasin oma Outlooki. Seal oli kiri, mis teatas, et Gavin-düüd on mulle kirja saatnud. Kui ma neti tagasi saan, siis lähen uurin. Praegu kirjutan Notepadis ja mu loll nett ühendab end. MSN-is jäid ka paar vestlust pooleli. Anni ei saanud minu kirjutatut kättegi. Niu-niu.

Koolis düüdisime ja düüdisime ja düüdisime. Teised ei saanud eriti aru, miks ma iga asja peale "düüd" ütlesin ja palju inglise keelt rääkisin. Vahepeal sõin kodust kaasavõetud porgandipirukat, siis tuli Anz ja ajas söögiisu ära, gaa ma sõin ikka rõõmsalt edasi ja düüdisin kah ja üldse oli tore, düüd. Kool sai läbi. Ahjaa, viimases tunnis tegime kkutsesobivusteste. Tegelikult meenutasid need neid võimekusteste, kus sai välja uurida oma lingvistiline, matemaatiline jne võimekus. Ruumilist taju sai ka testida. Ma arvan, kujundiülesanded läksid natuke metsa, sest ma ei jõudnud neid väga palju teha. Need, mis tehtud said, on vist õiged. Keeleülesanded ja peastarvutamine olid minu paradiis. Ah, see pole üldse huvitav.

Kodu, Heili ja Myspace, Heili ja MCR-i videod, kiire Myspace´i külastus ja siis rattaga teatrisse. Teatris oli täna jälle väga naljakas. Algus oli natuke igav, sest Mann võttis ette need meie kirjutatud analüüsid. Oeh, analüüs on kohati tappev. (Jesh, nett tuli praegu tagasi!!) Kui me etüüdideni jõudsime, läks põnevaks. Olime õpilased, kirjutasime maha ja nii. Siis hakkasime Janarit kiusama. Tähendab, mina, Anni ja Maarja olime kurjad ja pahad kiusajad, aga Elke, Anneli, Maris ja Elina kaitsesid seda tüüpi. Tegelikult nad lihtsalt vihkasid meid. Pulli sai. Maris karjus natukene niisama ja mingil hetkel oli ta põrandal pikali, aga jah, seda juhtub. Maris tahtis vahepeal üldse puudega tüüpi mängida ju.Tegime oma etüüdid siis ära ja pidime koju minema, aga Mann ütles, et Rommil on midagi põnevat näidata. Oli. Naljakas. väikse lapse tunne tuli peale, sest need asjad olidki väikestele mõeldud. Teatrimarakrati üritus vot. 8 kirstu 8 erineva sisuga. Laserid ja lambid ja põhjatu kaev, kust teisest otsast paistab Uus-Meremaa (ja ime-ime teine Silja ka!), elekter keefiris, elav vesi, mis mulises. Aga lemmik on ikka see asi, mis tuult tegi. Orkaan!!! JUUUUUUUU! Tahan seda koju ka. Siis saaksin igal hommikul tuulesoengut teha. Sest see asi teeb tõepoolest palju-palju tuult. Nii tuus.

Kojuminek oli hästi napakas. Ma olin ju rattaga. Ja Maris tahtis pakikale. Alguses sõitsin tal eest ära, aga asi lõppes ikka sellega, et ma väntasin rõõmsalt Marise maja ette, kusjuures Maris istus pakikal ja korrutas kogu aeg, et ta saab täiega kiiremini koju kui tavaliselt (minu arvutuste järgi umbes 3 korda kiiremini) ja et ma võiks kogu aeg hakata rattaga teatris käima, mis ongi mu plaan. Ja ma võin teda koju küll sõidutada, tore trenn ju. Siis helistas Maris Annelile ja rääkis talle, et tema saab kiiremini koju ja nii. Hästi palju kordas seda ja siis ta naeris oma naeru. Naljakas oli. Jee-jee, ma olen nagu Marise poiss, viin teda rattaga koju. Haha, päris ma olengi.
Pärast tegin veel väikse tiiru, käisin Uuemõisas ja ostsin Kastani poest juuksevärvi (blond, blond, kindel see, düüdid ja dudad). Nüüd istun siin. Vot. Ja nüüd lähen düüdin Myspaces, seal on väga huvitav. Ja mulle on 1 kiri. Jehuu, düüdid!!

Ja see pilt on niisama siin. Ahjaa, nad on ka düüdid. Vasakult: Mikey Way, düüd MCR-st, keskel mingi suvaline düüd ja pareml Billie Joe Armstrong, Green day düüd ja üldse lahe kuju. Võimsa miimikaga. Ja arvake ära, kas ma tegin selle pildi. Duduh.

Ja muide, Triip rääkis mulle, et poodides on olemas sellised inimesed nagu salatipesijad. Kui majonees läheb salatis halvaks, siis nad pesevad majoneesi välja ja panevad uue sisse. Keegi salatit tahab praegu? Mämm.