Mõttetute mõttetuste tipp
Täna oli üks väga mõttetu päev. Vaheaja värk. Nüüd, kui on vaheaeg, peaks midagi asjalikku tegema. Midagi, millest kasu ka oleks. Enne vaheaega on alati palju plaane ja ideid. Sest vaheaeg on idee järgi aeg, mil teha kõiki neid asju, mida kooli ajal pole olnud võimalik teha. Siis, kui vaheaeg kätte jõuab, lükkan ma tavaliselt arvuti sisse ja mängin end lolliks või istun päev otsa msnis. Mõttetu. Teeks siis midagi kasulikku. Millegipärast kaob vaheajaga ka kogu viitsimine. Ja siis, kui korra väljas käia, on tunne, et nüüd on päev korda läinud. Homme. Homme proovin end arvuti kammitsaist vabaks võidelda ja lähen kuhugi. Teen midagi. Midagi enamat kui siin passimine.
Aga tegelikult on siin täna tore. Triip on ka siin. Msnis. Tänu temale tean ma nüüd, mis mu lollaka neti taga tegelikult on. Miks see kogu aeg ära kaob ja nii edasi. Kõiges on süüdi vastaskorteri puudel Tema algataski netirevolutsiooni ehk netilutsiooni. Puudel on minu kassi peale pahane. Kui ma netis olen, magab kass tavaliselt mu süles. Kui nett ära läheb, pean ma tõusma, kassi voodi peale tõstma ja ise laua alla ronima, et juhtmega mässata. Kassi uni on häiritud. See on puudli eesmärk. Loll puudel.
Tegelikult tuleks see arvuti siiski õhku lasta. Karjääris. Andres lubas aidata. Mingi paar õhtut tagasi vist oli see vestlus. Aga siis selgus, et mul pole C 4 ega bensiini ega viina ega midagi plahvatavat.
Andres. says:
bensu pole viina pole mida sa teed seal üldse millest sa elad
Silja. {Palivere-Pärnu, 70 km/h ja mina roolis.} says:
mina ei tea. mina elan neist asjadest, mis külmkapis on
Vot nii. Kui arvuti õhku lasta, saan ehk elada ka. Siis pean uuesti korralikult elama hakkama. Ma ei mäletagi, kuidas see käis. Kurb.
Tahan, tahan, tahan midagi kasulikku teha! Midagi head. Ja mis saab mu vana-aastaõhtust? Mitte kodus. Seekord tahan ära. Kaugele ära. Kellegi juurde. Midagi tegema. Midagi toredat. Kas või lihtsalt istuma. Lihtsalt ära!
Puudel ründab jälle. Ja mitte vähe. Hull loom. Sestap on see postitus Wordis kirjutatud ka.
Nii. Nüüd need asjad, mida peab kirjutama. Siis ei pea paari aasta pärast vanu postitusi lugedes pead murdma, et mida kuradit ma sel ajal küll tegin.
22. detsember, Laruse jõulupidu minu juures. Tore oli. Mul oli kaksteist inimest külas. Njah, sellest on video ka, see nii ruttu ei unune. Igatahes lõpuks olin ma omadega päris sassis. Ma ei saanud millestki õieti aru. Mingil hetkel andsin Mihklile kitarri ja siis käisin mitu korda Heili toas segast peksmas. Ja siis olime Kai ja Mihkliga arvuti taga. Ma näitasin ninjade videot. Ei tea miks. See on nii haige video, mis me Heiliga tegime. Tahaks nüüd jälle naljakat videot teha.
23. detsember, jõululõuna. Poole kolmeni või nii koolis. Palju nalja. Sain oma jõulukingituse ka Kristjanilt kätte. Loosipakid. Küünal ja hiirekujuke. Hiir oli tore. Palju-palju ülejäänud piparkooke ja komme. Verivorstide õgimine (mitte mina). Kõrvitsakauss. Laulvad lipsud. Ma armastan laulvaid lipse. Tahan endale ka. Keegi võiks kinkida näiteks. Ma kallistaks seda inimest. Õhtul oli masendus. Tühjus. Ruja ja „Rahu”. Kuulasin end sellest laulust hulluks. Pikutasin põrandal vaibal. Pimedas toas. Siis tuli issi. Ta tuli päev varem. Üllatus. Kahju temast. Heili muutus kurvaks ja tõrjuvaks, sest teadis, et emme hakkab õiendama. Tühi tunne. Masendus süvenes. Läksin magama ja magasin. Ja jõulutunnet polnud absoluutselt.
24. detsember, jõululaupäev, mis oleks äärepealt untsu läinud. Jõulutunne oli nullis. Kuidagi sundisin end kahest poodi minema ja ostsin Heilile ja issil väga toredad kingitused. Issil oli paha tuju. Heili nuttis. Lootusetuse tunne. Issi ütles, et emme on süüdi. Et ta on Grinch, kes tahtis jõule ära rikkuda. Emme läks kirikusse. Pisarad valatud...Kingid kuuse alla. Suutsime issi ja Heiliga ikkagi normaalse jõuluõhtu maha pidada. Tuju läks päris heaks. Me laulsime ka Heiliga. Tore oli isegi.
25. detsember, Sims Nightlife, Paliveres kelgutamine, lumesõda. Väiksed poisid tulid meie juurde. „Lumesõde viitsite?” Mhmh, viitsisime. Teatud ajani. „Me anname alla! Stopp! Ei viitsi enam!” „Te peate näod lumme panema, siis loeb...” Suured poisid laenasid kelke. Tegime enda arust lumeonni. Kukkus hale välja. Koju!
26. detsember, Pärnu veekeskus, Tervise paradiis. Tore-tore-tore. Mina sõitsin autoga Paliverest Pärnuni. Vinge tunne. Pärnus andsin rooli issile tagasi. Kui ema oleks seda näinud, oleksin peksa saanud. Hea oli. Getter oli ka veekeskuses. Pärast Kännu kohvikusse sööma. Nämm. Tagasi sõitis issi. Mina jäin sujuvalt esiistmel magama.
Eile. Alisa käis siin. Sims Nightlife. Erinevad videod, mis ma teinud olen, ja nii edasi. The Evil Book. Hullumeelne kirjavahetus Triibuga. See on tegelikult lõbus. Ma saatsin eile üle kahekümne kirja. Väga naljakas oli. Ahjumandariinid!
Aga tegelikult on siin täna tore. Triip on ka siin. Msnis. Tänu temale tean ma nüüd, mis mu lollaka neti taga tegelikult on. Miks see kogu aeg ära kaob ja nii edasi. Kõiges on süüdi vastaskorteri puudel Tema algataski netirevolutsiooni ehk netilutsiooni. Puudel on minu kassi peale pahane. Kui ma netis olen, magab kass tavaliselt mu süles. Kui nett ära läheb, pean ma tõusma, kassi voodi peale tõstma ja ise laua alla ronima, et juhtmega mässata. Kassi uni on häiritud. See on puudli eesmärk. Loll puudel.
Tegelikult tuleks see arvuti siiski õhku lasta. Karjääris. Andres lubas aidata. Mingi paar õhtut tagasi vist oli see vestlus. Aga siis selgus, et mul pole C 4 ega bensiini ega viina ega midagi plahvatavat.
Andres. says:
bensu pole viina pole mida sa teed seal üldse millest sa elad
Silja. {Palivere-Pärnu, 70 km/h ja mina roolis.} says:
mina ei tea. mina elan neist asjadest, mis külmkapis on
Vot nii. Kui arvuti õhku lasta, saan ehk elada ka. Siis pean uuesti korralikult elama hakkama. Ma ei mäletagi, kuidas see käis. Kurb.
Tahan, tahan, tahan midagi kasulikku teha! Midagi head. Ja mis saab mu vana-aastaõhtust? Mitte kodus. Seekord tahan ära. Kaugele ära. Kellegi juurde. Midagi tegema. Midagi toredat. Kas või lihtsalt istuma. Lihtsalt ära!
Puudel ründab jälle. Ja mitte vähe. Hull loom. Sestap on see postitus Wordis kirjutatud ka.
Nii. Nüüd need asjad, mida peab kirjutama. Siis ei pea paari aasta pärast vanu postitusi lugedes pead murdma, et mida kuradit ma sel ajal küll tegin.
22. detsember, Laruse jõulupidu minu juures. Tore oli. Mul oli kaksteist inimest külas. Njah, sellest on video ka, see nii ruttu ei unune. Igatahes lõpuks olin ma omadega päris sassis. Ma ei saanud millestki õieti aru. Mingil hetkel andsin Mihklile kitarri ja siis käisin mitu korda Heili toas segast peksmas. Ja siis olime Kai ja Mihkliga arvuti taga. Ma näitasin ninjade videot. Ei tea miks. See on nii haige video, mis me Heiliga tegime. Tahaks nüüd jälle naljakat videot teha.
23. detsember, jõululõuna. Poole kolmeni või nii koolis. Palju nalja. Sain oma jõulukingituse ka Kristjanilt kätte. Loosipakid. Küünal ja hiirekujuke. Hiir oli tore. Palju-palju ülejäänud piparkooke ja komme. Verivorstide õgimine (mitte mina). Kõrvitsakauss. Laulvad lipsud. Ma armastan laulvaid lipse. Tahan endale ka. Keegi võiks kinkida näiteks. Ma kallistaks seda inimest. Õhtul oli masendus. Tühjus. Ruja ja „Rahu”. Kuulasin end sellest laulust hulluks. Pikutasin põrandal vaibal. Pimedas toas. Siis tuli issi. Ta tuli päev varem. Üllatus. Kahju temast. Heili muutus kurvaks ja tõrjuvaks, sest teadis, et emme hakkab õiendama. Tühi tunne. Masendus süvenes. Läksin magama ja magasin. Ja jõulutunnet polnud absoluutselt.
24. detsember, jõululaupäev, mis oleks äärepealt untsu läinud. Jõulutunne oli nullis. Kuidagi sundisin end kahest poodi minema ja ostsin Heilile ja issil väga toredad kingitused. Issil oli paha tuju. Heili nuttis. Lootusetuse tunne. Issi ütles, et emme on süüdi. Et ta on Grinch, kes tahtis jõule ära rikkuda. Emme läks kirikusse. Pisarad valatud...Kingid kuuse alla. Suutsime issi ja Heiliga ikkagi normaalse jõuluõhtu maha pidada. Tuju läks päris heaks. Me laulsime ka Heiliga. Tore oli isegi.
25. detsember, Sims Nightlife, Paliveres kelgutamine, lumesõda. Väiksed poisid tulid meie juurde. „Lumesõde viitsite?” Mhmh, viitsisime. Teatud ajani. „Me anname alla! Stopp! Ei viitsi enam!” „Te peate näod lumme panema, siis loeb...” Suured poisid laenasid kelke. Tegime enda arust lumeonni. Kukkus hale välja. Koju!
26. detsember, Pärnu veekeskus, Tervise paradiis. Tore-tore-tore. Mina sõitsin autoga Paliverest Pärnuni. Vinge tunne. Pärnus andsin rooli issile tagasi. Kui ema oleks seda näinud, oleksin peksa saanud. Hea oli. Getter oli ka veekeskuses. Pärast Kännu kohvikusse sööma. Nämm. Tagasi sõitis issi. Mina jäin sujuvalt esiistmel magama.
Eile. Alisa käis siin. Sims Nightlife. Erinevad videod, mis ma teinud olen, ja nii edasi. The Evil Book. Hullumeelne kirjavahetus Triibuga. See on tegelikult lõbus. Ma saatsin eile üle kahekümne kirja. Väga naljakas oli. Ahjumandariinid!
posted by Silts at 19:10
4 comments
