Breakbeat blues

Üle hulga aja tundsin, et ma elan. Terve nädala olen olnud selline zombi, kes jookseb kodu ja kooli vahet, rabab kontrolltöid teha ja saab vähe magada. Lõpuks ometi tundsin end taas inimesena. Ja siis otsustasin ma, et homme võtan ma veidi aja maha, et kõik asjad joonde saada. Muidu ma lihtsalt ei suuda. Kas on raske arvata, kas ma lähen homme autokooli või ei lähe?? Kell on neli saamas ja see hakkab kell kümme ja see on teooriatund, nii et...Kui ma ei taha kolm ja pool tundi seal istuda, peas vaid mõte, et "Fick dich!", siis ma ei lähe. Pealegi peaksime homme saama kätte selle üllatustesti tulemused, mis see jorss meile eelmisel korral tegi. Ma ei taha neid saada. Absoluutselt mitte. Päriselt. Eelmisel korral läksin ma autokooli pärast pikka õhtut ja ööd. Sakslastega. Leif, Kevin ja Christoph. Ma läksin poole kuuest magama ja muidugi olin ma väga "ergas", kui veerand kümme tõusin. Ime, et silmad üldse lahti seisid. Aga ma ei kahetse midagi. Mul oli tore.

Nii. Läksin Kastani poodi, ostsin kaks Kamatahvlit, vahtisin vahukomme, aga ei ostnud neid, mis oli suur viga. Pärast läksime Metsa poodi koos Kati ja Kataga ja siis...no seal ei olnud vahukomme ja see oli väga jama. Siis ostsime me kaks kotitäit porgandeid, Komeedi komme, Clubsi küpsiseid ja Rannapiiga sulatatud juustu. Hiljem sõime need õhtul teatris ära. Muide, ma käisin porgandiga tantsimas. Ma olen imelik. Olen kogu aeg olnud. Väike hammustus, mälumine ja tants...Mida iganes. Maarja ka, Maarja ka!!

Mann andis mulle ülesande. Lihtsa ja toreda ülesande. Ma pidin bussijaama Gavinile ja Henrile vastu minema, siis takso võtma ja nad teatrisse viima. No läksingi. Kõik oli tore. Jalutasin nagu mingi orbik ja kuulasin CD-pleierit. Gavin vist mäletas mind mingist ajast. Me oleme ju Maarjaga alati ees tõmblemas käinud, kui mingi kontsert on olnud. Kallistas. Siis tutvustas mulle Henrit, DJ-d. Nad ei tahtnudki taksoga tulla. Mis sest, et ma ütlesin, et see oli Manni käsk ja nii edasi, nad ei tahtnud, et keegi peaks nende takso eest maksma, kuigi maksja olnuks SEE teater või mida iganes. Siis me jalutasime. See oli lahe jalutuskäik. Päriselt. Ma hakkasin enda arust mingit ekskursiooni tegema.

"This store is called Lemmik. In English it`s "favourite". "

"This is the highest building in Haapsalu. It`s Veetorn, you know...Watertower. I don´t know how it`s connected to water, but it`s watertower!"

"And this is our biggest shop!! We call it Kaubamaja!"

Kontsert läks nagu alati, ehk pareminigi kui kunagi varem. Meil oli äge. Ja seekord polnud me Maarjaga ainsad, kes tantsisid. Kati, Kata, Ragle ja kes iganes seal veel oli..

Olgu, ma ei viitsi enam normaalseid lauseid moodustada.

Bon appetit! Tõmblemine. Porgandid ja küpsised. Täidetud munad. Elerin ja Kaire passimas. "Karm kriitika!!" Gavini lisalood. Pildid. Palju pilte. Palju variante. Autogrammid. Msn. Henri näts. Aidi Vallik+Ott Vallik (Moritz)+Kristel+see tüüp, kes magas ja karjus ja ajas lolli juttu (Childrencenter!! Bierwasser!)+Gavin ja Henri+meie=kummaline, aga tegelikult äge; Leedu söögikoht. Klubi 8. Koju.

"We are going to Tallinn!!"

Kuku Klubi.

Kindlasti lähme.

Ma mõtlen seda tõsiselt.

Ja Soome külla lähme ka.

Vot nii.

Aga praegu magama.

Jalad hullult valutavad.