Ma kardan oma peavalusid

Eilne päev oli imelik. Ja veel imelikum oli kell üheksa juba voodis olla ja peaaegu et.. magada. Ja pea oli lõhkemas. Mina ja peavalud. Me kuulume ühte. Ei möödu ühtki nädalat peavaluta. Ja ma vihkan seda. See on valus. Kui ma ära väsin, hakkab tavaliselt pea valutama. Ja süda on paha. Ja ma võin oksendada. Ja ma pean magama, sest muidu ma terveks ei saa. Eile lõpetasin ma samamoodi. Ja ma absoluutselt ei viitsinud poole kümne paiku kuhugi minna. Kui pea oleks korras, siis kohe kindlasti. Siis oleks võinud ükskõik kui kaugele minna. Aga peavalu.. Ma tunnen aina enam hirmu. See pole enam normaalne. Ma olen teinud netis igasugu teste. Arvatavasti pingepeavalu. Aga see pole siiski normaalne. Jah, ma lähen millalgi arsti juurde. Ma olen selle peale mõelnud. Ja mõelnud. Ja mõelnud. Ja ma lähen. Aga ma ei tea veel täpselt millal ja kuidas. Ma pean minema.

"Let`s make these two hearts beat faster, faster.."
Jah, mu süda võiks kiiremini lüüa. Vahetevahel. Põnevusest! Sure, rutiin!