teisipäev, mai 31, 2005

***

Larus on valmis!
Valmis!
Valmis noh!!
Ise ka usun või??
Ma ei tea!
Valmis!!

Eile läksin koju ja Larus oli valmis. Jalad valutasid, aga Larus oli valmis!! Kodus viskasin diivanile pikali ja vaatasin mingit suvakat filmi. Absoluutselt vahet polnud, mida ma vaatasin või mida mitte.
Mulle käib see juba närvidele, et minu Tipsu-Pitsu-Nurru pole koju tulnud. Üle kuu aja on möödunud. Eelmise Nurru rekord oli 3 nädalat! Mida siis Nurru 2 üritab? Uut rekordit teha? Kullake, rekord on juba purustatud, tule koju! Ära ütle, et sulle hakkas meeldima seal. Sa oled toakass, inimeste sõber, kõige armsam kass üldse, sa ei taha üksi olla. Palun tule tagasi! See käib juba nii närvidele, et kassi pole kodus. Ma ei oska kuskilt otsida ka. Ma tean, et oleks pidanud varem minema. Mõnikord ütlen teistele kassidele: "Kuule, kui Nurrut näed, ütle, et ta koju tuleks." Ta on lihtsalt liiga armas ja tore kiisu. Ja me alles saime ta oktoobris. Ta pole aastanegi. Nii nõme. Eelmine kass kadus ka juulis ära ja juba teine. Ja eelmine oli meil kuus aastat olnud! Ma olen kassiinimene, ma ei saa kassita! Kohutav!