Topin sulle kaamera näkku ja vaatan, kui tore on!!

Eile käisime meediakoolitusel. Ma tean, et lubasin endale, et kirjutan kohe pärast kojujõudmist, aga kuidas ma kirjutada saan, kui selline tore inimene nagu Heili istub arvuti taga ja mängib Simsi? Ja mitu tundi järjest. Ku ima lõpuks siia taha pääsesin hakkasin ise ka Simsi mängima. No see oli lahti ja puha ja ma ei suuda ju vastu panna...Sõltuvus tapab. Meediakoolitus õpsidega. Naljakas. Alguses oli jah naljakas, siis tuli uni. Poliitika, poliitika, kallutatus, see on Reformikate poole blaa-blaaa-blaaaaa...Kas teema on poliitika või meedia? Kohe näha, et Härmo Saarm (hea nimi) on mingi poliitika fänn ja Aarne Rannamäe oma ka. Uni tuli peale, kui me Elinaga seal istusime. Ja siis üritas ta veel meie sõber olla. Mida veel...Istub juurde, küsib mingi küsimuse, me vastame napisõnaliselt ja siis passime...Midagi pole öelda. Aga tema ei jäta järele, üritab veel. Vahepeal hakkasin mõtlema, et laseks lõunapausil jalga. Ungert lasi. Ta istus kogu selle aja ka sellise näoga, et tal on kopp ees. Teine pool oli hull. See raputas ärkvele. Nüüdseks olen üle saanud, aga eile koduteel oli see päris raske. Selline tunne, et ei saagi üle. Kõik oli tore la-la-laaa...Saime diplomid, tundus, et nüüd hakkab läbi saama ja siis!! Ja siis...toppis see tüüp Härmo meile kaamera näkku, et intervjueerige nüüd teineteist. Mök-mök...See pole ilus! Siga. Viskas külma vette. Ma tahtsin magada, ma tahtsin sealt ära. Tore, et me seda vaadata ei saanud. Tehnika, mis ei vasta videokaamerale, ruulib!! Madis Jürgen on lahe. Tuju läks kohe heaks. Saatis mulle kirja. Rääkis, et kolmapäeval on nii, et kõik istuvad kontoris ja klõbistavad, siis midagi põnevat pole...Aga tema kirjutab loo teisipäeva õhtuks valmis ja siis saab kolmapäeval midagi kavalat (just nimelt kavalat) ette võtta, näiteks kedagi intervjueerima sõita. Nii äge!!! Elina, ma tean, et sa lööd mu maha. Aga: jeeeeeeeeeeee!!!!!!!