Me OLEME imelikud

Roostal on käidud. Nüüd oleme Maarjaga veendunud, et oleme imelikud. Kogu aeg oli naljakas. Või imelik. Imelik-naljakas. Need Sri Lanka tüübid olid veidike vanemad, kui me arvasime. Ühel oli naljakas hääl. No äge tegelikult. Oligi nii, et head hääled, aga nad laulsid ainult unelaule. "Another beautiful song..." Ja meie rääkisime umbes terve kontserdi, et tahaks Bullfrog Browni praegu. Ma isegi kujutasin vaimusilmas ette Kriisat, Rootsu (Rootsi?) ja enam-vähem seda Üllarit ka. Mingid välismaalased lärmasid kõrvallauas ja sõid hästi palju. Siis ilmus Kerli vahepeal köögiuksele ja lehvitas. Nii palju siis kontserdist. Ma ei tea, miks ma sellest alustasin. Mida me siis veel tegime? Sõime aja peale küpsiseid: mina võimalikult aeglaselt ja Maarja võimalikult kiirelt. Saime SEE rekordiraamatusse esimesed rekordid kirja. Me pidime õhtul magamiskottidega ka hüppama, aga me ei jõudnud selleni, sest pärast enam ei viitsinud. Äkki alustaks algusest??? Olgu, saime kokku, veendusime, et Kastanis vahukomme pole. Läksime Makrosesse. Seal KA polnud. Siis ostsime süüa. See oli piinarikas. Maarjal oli iga teine lause "Ma ei tea. Sina otsustad." See hakkab külge muideks. Varsti olime mõlemad otsustusvõimetud. Lõpuks saime ikka poest välja ja mitte tühja kotiga. Siis hakkasime hääletama. Näh, keegi ei tahtnud peale võtta. Vahukomme ei saanud ja peale võetud. Näh. Lõpuks võttis üks onu peale. Algul ütles ta kuidagi kahetseva hääletooniga, et läheb Linnamäe poole, aga just sinna meil ju vaja oligi! Saime umbes sinnamaani, kust on Roostani 4 kilomeetrit, jõudsime ühe minuti kõndida, siis hääletasime esimesele autole ja saime peale. Ise pidime pärast kõndima 400 meetrit. Asi edenes. Aga vahukomme ikka polnud. Passisime rannal ja ootasime, et Kerli töö lõpetaks. Siis sõimegi küpsist, vaatasime, kuidas üks onu purjetamist õpetas. SEE oli väga naljakas. "Nüüd kukud kohe!!" Hmm..Kontserdile pole vist eriti ilus minna hiigelsuurte seljakottide ja magamiskotiga, eks? No me peitsime oma asjad metsa kuuse alla. Me oleme imelikud, onju? Ja uhked selle üle. :) See oli liiga naljakas. Imelik ka. Kerli lõpetas poole kümnest. Juhhuuuuu!! Ta helistas just siis, kui me kuuse alt oma asju välja koukisime. Kolmekesi oli veel naljakam. Tegime metsa lõkke ja grillisime (kärsatasime) vorstikesi. Vahukomme kahjuks polnud. Kerli tõi köögist kurki ja tomatit ja leiba ja meil oli väga tore. Maarja tuletas skautide õpetatud tarkusi meelde. Puude alumised oksad põlevad hästi...Käbid põlevad ka. Aga kui me käbid lõkkesse viskasime, pidi see äärepealt ära kustuma. Skautidel olla ka nii juhtunud. Kui lõke otsa sai, läksime randa. Pikutasime liival ja vaatasime tähti. Kuna pilved ette tulid, hakkasime pilvi vahtima. See oli kõige naljakam. Mina ei tea, miks me naersime. Tore. Kell üks maandusime töötajate naistemajas. Tegelikult olime plaaninud õues magamiskottides magada. Näiteks vabaõhulaval. Päris haige. Kerlil hakkas meist kahju ja kuna tema kõrval olid kaks madratsit vabad, kolisime sinna. Telk on mul maal muide. Võiks minu suvilasse hääletada. Kes tahab? 175 kilomeetrit. Narva poole, Põhja-Eesti, Tallinna kaudu. Tähendab lihtne. Mere ääres. Turbuneeme on küla nimi. Hommikul pool kuus ärkasime. Kerli pidi varakult alustama. Tal on täna viimane päev. Varsti ta lõpetab. Siis magasime Maarjaga rannas edasi. See mees, kes meile üheksa paiku head isu soovis ja küsis kas öösel külm ei olnud, arvas raudselt, et me olime seal terve öö. Ütlesime, et rannas olime hommikul... Vahepeal saadeti Kerli sundpuhkusele, paariks tunniks või nii ja me kiikusime. Umbes tund aega. Siis proovis ta ära küsida, et koos meiega hääletada, aga ta ei saanud. Peale kahtteist hakkasime koju hääletama. Esimene mees oli raudselt kalur. Hee, lõhnast oli tunda. Siis hakkasim Rannakülas bussi ootama. Et midagigi normaalselt teha. Buss oleks paari minuti pärast tulnud, aga mingi mees peatus ja küsis, kas me peale ei taha tulla. Tankisime pärast Uno X tanklas ja siis viis ta meid kaubamaja juurde. Vahukommi vajadused oli vaja rahuldada. Kaubamajas olid mingid kribud, Lemmikust sai paremaid. Mul on veidi alles. Istun kodus ja mõtlen, mida edasi teha. Tähti vaatama?