laupäev, veebruar 04, 2006

SEE muinasjutt

Seitsme maa ja mere taga elas SEE (kuninga pilt). Vot just, kuningas! Tal oli SEE...(stringidega beibe pilt) tütar, keda hüüti Punamütsikeseks, sest talle meeldisid punased mütsid.
Kuningas ütles oma tütrele: "Sa oled nüüd piisavalt vana, et anda sulle SEE." (viinapudeli pilt)
"Vii see pudel tead küll kuhu, sinna, kus elab SEE." (vanaema pilt, ta näeb välja nagu Ingrid Rüütel).
"Ta elab seal metsa taga pargis, tead küll."

Punamütsike hakkaski minema. Metsas tuli talle vastu SEE (väga ilus lohe pilt, Eve oli sellesse lohesse armunud, aga kes ei oleks). Lohe!
Lohe küsis: "Mis sa teed siin metsas?"
Punamütsike: "Ää, ma ei tea. Niisama tshillin ja hängin."
"Aga milleks sul SEE on?" (uuesti pudeli pilt)
"Ää, ma pean selle vanaemale viima. Ta elab seal metsa taga pargis."
"Metsa taga pargis? Millises majas? Ah, ma tean küll, see on SEE maja!" (lipuga maja pilt, meenutab Kadriorgu)
"Elab jah."
"Aga kuidas sinna saab?"
Punamütsike oli nii rumal, et seletas ilusasti kõik ära, kuidas sinna minna. Siis lendas lohe minema ja tüdruk läks edasi. Tee peal tuli talle veel igasuguseid elukaid vastu. Alates SELLISTEST (Potsataja pilt), lõpetades SELLISTEGA (Nu Pogodi hundi pilt). Punamütsike seletas rumalalt kõigile, mida peab SELLEKS (ukse pilt, kõrval on see asi, kuhu peab koodi vajutama) tegema, et tema vanaema juurde sisse saada. Kui ta ise kohale jõudis, siis oli maja rahvast täis. Lohe sõi vanaema ära. Häda-häda-häda! Õnneks läksid parajasti mööda kaks SEDA (Mihkel Kärmase ja Vahur Kersna pilt)... jahimeest, kes kõike pealt nägid, ja nad päästsid vanaema lohe kõhust välja. Vanaema ja Punamütsike otsustasid, et nad sellest kuningale ei räägi... Lõpp!

Minu pildid: kuningas, vanaema, maja, uks.
Ja mul oli oranzh T-särk seljas. SEE teatri T-särk ikka. Ja hea oli olla. Kuni uni tuli peale. Kerli ja Anni tassisid ka pilte. Urb oli muinasjutulugeja. Ja siis, kui me pärast kahekesi Anniga laua taga istusime ja Kerli oli Tarmulale oma imeilusaid fotosid näitamas, siis andis Urb meile 300-grammise shokolaaditahvli, käskis selle purustada, endale võtta... ja teistele ka anda. Me saime tegevust. Jippii. Aga ikka tuli uni ja tegelikult on mul praegu ka uni ja muide, ma lähen magama! Jah-jah, see oli unejutt! Head ööd nüüd! Posted by Picasa